Loomade tervise tagab hügieen farmis

Eesti jõudluskontroll aastaraamatute järgi on viimased aastad olnud veiste TOP3 haigused udarahaigused, sigimisprobleemid ja jäsemete probleemid. Kuigi jäsemete haiguste protsent on hakanud langema, küsivad farmipidajad DeLaval OÜ järelturu müügijuhi Jüri Anepaio sõnul täna just enim lahendusi sõramurede vältimiseks ja raviks.

„Iga farmijuhi unistus on terve kari, kellelt saab kvaliteetset toodangut ning terveid järeltulijaid. Kuna aga poole oma päevast loomad reeglina lebavad ja ülejäänud 12 tundi veedavad jalgadel, tuleb nende tervist vaadata tervikuna: nad peavad mahtuma korralikult asemetele, et ei hõõruks katki oma sõrgu, samuti peab toimuma järjepidevalt sõrgade vannitamissüsteem ja värkimine,“ toob Anepaio näiteid, lisades, et DeLaval on koos rahvusvahelise ekspertgrupiga töötanud välja viieastmelise kava digitaalse dermatiidi ohjamiseks piimafarmides.

DeLavalil on loodud erinevaid programme jäsemehaiguste ennetamiseks ja raviks, milles lähtutakse keskkonnast ja probleemi suurusest, kaasates tänapäevased tehnoloogiad ja uusi lahendusi. Tehnoloogiaid on erinevaid: väikese karja sõrgu võib lihtsalt desoainetega piserdada. Selleks on olemas pehme põhjaga survevannid, mis sinna astudes lehmade jalgadele ainet piserdavad. Nende puhul eksisteerib siiski tõenäosus, et desinfitseerimisaine satub ka lehma udarale. Tõhusam lahendus on kindlasti kahest vannist koosnev sõrahooldusvann, kus esimesesse astudes leotatakse lahti sõrgade külge kinnikuivanud sõnnik, et lahus paremini haavadeni jõuaks, ning teises on desinfitseeriv aine.

Lisaks vajavad lehmade sõrad pidevat värkimist, mille tegemata jätmine tekitab lehmadel tasakaaluhäireid, kõndimisraskusi ning sõrahaigusi. Lautade betoonpõrandad ei kuluta sõrgu piisavalt ning seetõttu on mõistlik paigaldada põrandale sõrgu kulutavad „küüneviilid“ ehk sõrgade kulutamise matid.

Mida automatiseeritum tehnoloogia, seda lihtsam on farmis puhtust pidada

Kui sõrahaiguste mure on eriti suur, soovitavad spetsialistid kogu farmi puhtusetaseme kordasaamiseks paigaldada automaatsed jalavannid. „Need tekitavad ühelt poolt küll elektrikulu, kuid teisalt on kasulikud loomadele ning mugavaim lahendus inimestele. Vahendite vahetamine ning vannide puhastamine võtab muu töö kõrvalt omajagu aega, sest seda peab tegema suhteliselt tihti. Samas selle tegemata jätmisel tõuseb sõnniku hulk vannis liiga kõrgeks ja vanni tõhusus kaob,“ nendib Anepaio, lisades, et desinfitseerimist tuleks jätkata ka külmemal aastaajal, aga sel juhul võiksid vannid asuda soojas kohas. Üldjuhul kiputaksegi pärast talvehooaega desoga hiljaks jääma, ent juba esimeste soojade ilmadega saavad bakterid jälle paljunemiseks ja leviks hoogu.

„Mida rohkem automatiseeritud on tehnoloogia, seda lihtsam on töötajatel hügieeni hoida. Äärmiselt oluline on muidugi ka järelkontroll, tänu millele saab hoida kokku aega, see säästab loomade raviarveid ning mõjub piima tootlikkusele,“ loetleb Anepaio.

Keskkonnasõbralikkuse ja lehmade tervise seisukohast on täna DeLavalil loobutud sõrgade tervendamiseks ja haiguste ennetamiseks vasksulfaadi kasutamisest, vaid selle asemel on võetud kasutusele ammoonium, mis ei kahjusta loodust, kuid on samas väga tõhus haiguste ennetaja. Samuti tuleb selle kasutamine vasksulfaadist soodsam.

Kuidas vältida farmis sõrahaiguste teket ja levikut?

Iga päev
• Puhasta asemeid, käiguteid ja söödakäike korduvalt sõnnikust ja lägast, et luua lehmale võimalikult puhtad ja kuivad elutingimused
Viis korda nädalas
• Vannita sõrgu
Iga nädal
• Värgi sõrgu lehmadel, kes seda vajavad
Kaks kuni kolm korda aastas
• Tee kindlaks, kas kõigi karja lehmade kõik sõrad on regulaarselt kontrollitud ja värgitud

Ennetus on oluliselt soodsam, kui tagajärgedega võitlemine

Riskifaktorid, mis digitaalset dermatiiti põhjustavad, on näiteks liiga suur kari, ruumipuudus, liigne sõnnik ruumides, vale põrandatüüp, vabapidamine, vale värkimistehnika, uhtvesi. Kui ühel alal on palju loomi, ei kuluta nad piisavalt oma sõrgu, annavad üksteisele edasi haiguseid ning bakteritel on tekkinud kolletes hea areneda. Lonkav ja haige loom ei taha aga liikuda, süüa ega juua ning tema uni on rahutu. Lihtsalt seisvast või lamavast lehmast pole aga kasu, tema toodang langeb ning poegimine samuti.

DeLavali arvutuste järgi läheb ühe looma keskmine ravikulu juhtumi kohta omanikule maksma minimaalselt 245 eurot juhtumi kohta – seda siis juhul, kui ennetusega ei tegeleta. Siia on arvestatud nii otsesed kulud veterinaarile ja karjaku tööle ning ravimite tõttu saamata jäänud piimamüük kui ka kaudsed kulud nagu looma karjast väljapraakimine ja pikenenud poegimise intervall. Seevastu investeering ennetustegevusse DeLavali tehnoloogiaid ja tooteid kasutades maksab aastas keskmiselt 3,5 eurot lehma kohta.

Meediakontaktid

Eesti kontaktinfo:

Telefon: +372 65 64 137
e-mail:

Farmihalduse blogi ekspertidelt

Blogis võtavad sõna aktuaalsetel teemadel DeLavali eksperdid ja koostööpartnerid, jagades nõu, õpetusi ja kõige värskemaid avastusi.

Loading...

DeLavali filmid YouTube'is

Allalaetavad filmid

AMR™

Herd navigator™

Optifeeding

Õõtsuv sügamishari SCB

 Kliki parema hiireklahviga nimel ja vali "Save Target as" (Salvesta)

 

DeLavali pildigalerii

At DeLaval we use cookies to make your website experience better. You can change your web browser settings if you do not allow cookies or do not want cookies to be saved. Read more about how DeLaval handles cookies. I have read and accepted the information on how DeLaval handles cookies.