Eerika Farmis pakutakse kõigile võimalust näha, kust toit tuleb

Eerika Farm OÜ, tuntud ka kui Eesti Maaülikooli (EMÜ) Märja katsefarm, on selle juhi Birgit Aasmäe sõnul loodud eelkõige õppe- ja katsekohaks tudengitele ja teadlastele ning miks ka mitte teistele, kes piimatootmist lähemalt näha soovivad.

Ülenurme õppekatsemajandi aegadest pärit vana farm oli amortiseerunud ja kitsaks jäänud kolhoosiaegne ehitis, mille tõttu otsustasid põllumajandusminister, haridus- ja teadusminister, EMÜ ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu luua üheskoos Tartumaale Märjale uue kaasaegse lauda. 2008. aastal valminud 100% EMÜ-le kuuluv 125 lüpsilehmaga farm on oma sisseseade poolest üks unikaalsemaid nii Eestis kui maailmamastaabis.

Eerikal eelkõige õpitakse ja õpetatakse

Eerika farmi juht Birgit Aasmäe on hariduselt loomaarst ja ka ise maal loomade keskel üles kasvanud. Enda sõnul ei tekkinud tal erilist küsimustki, millist eriala valida. Ta on aastaid õpetanud Maaülikoolis veterinaarfarmakoloogiat ning varem töötanud selle kõrvalt ravimiametis veterinaarravimite osakonna juhatajana. Kevadel 2008 aga kutsuti ta tööle Eerika Farmi ja nüüd jagab ta oma  aega õppejõutöö ja farmi juhatamise vahel.

Märja lehmade aastane piimatoodang on ligi 8700 kg. „Me ei hakka iial tootma 10 000, sest meil on siin katsed, mis võtavad toodangut alla ja esindatud on erinevad tõud. Käivad üliõpilased, kes loomi häirivad,“ ütleb Aasmäe aga üldse mitte pahase moega. Peaaegu kõik Maaülikooli õppurid alustades tulevastest loomaarstidest ja lõpetades tehnikatudengitega saavad oma õppeaja jooksul Märja farmiga tutvumas käia ja suur osa ka ise käed külge panna.

Loomade heaolu tagavad läbimõeldud lahendused ning hakkajad inimesed

Rääkides looma heaolust, on Aasmäe meelest kõige olulisem jälgida, kas ta esmavajadused on kaetud: kas loomal on olemas sööt, joogivesi, normaalne temperatuur ja liikumisruumi. Mugavuse suurendamiseks on neil nii kummimatid kui sügamishari. Jalavanne jt veterinaarseid protseduure tehakse nii hästi ja kiiresti, kui võimalik. Võib oletada, et Märja loomad on rahul, sest sajakonnast eesti holsteinist, 15 punasest ja 5 maatõugu loomast koosneva lüpsikarja bakterite arv kõigub 10 000 ümber ning somaatiliste rakkude arv jääb 175 000 juurde – mõlemad on väga eeskujulikud numbrid.

Tänu erinevate tehnoloogiliste lahenduste nagu nende unikaalse DeLavali ja ühe Norra ettevõtte koostöös sündinud söötmissüsteemi ning DeLavali farmihaldussüsteemi ALPRO kasutamisele saadakse Eerika Farmis hakkama meeskonnaga, mille liikmete kokku lugemiseks kahe käe sõrmedel mõni isegi üle jääb. Töötajad on Märjal väga noored ja tublid. Selles mängib suurt rolli tihe koostöö Eesti ainukese põllumajandusliku ülikooliga. Aasmäe põhjendab otsust luua uue farmi alustamisel uus meeskond sellega, et kõik vana lauda töötajad ei olnud võimelised moodsa tipptehnoloogia kasutamist selgeks õppima. Praegu palgal olevad inimesed aga saavad ka arvutipõhise tööga väga edukalt hakkama. Sealjuures aitavad neid ka konkreetsed ajakohastatud tööjuhendid.

Tulles tagasi Märja farmi noore kollektiivi juurde ütleb Birgit Aasmäe veel, et neil on tööl üks poiss, kes tuli esimesel korral lauta valgete tossudega ja kellest ei usutud, et asja saab. Täna aga on ta ikka veel seal tööl, tal on oma lemmikloomad ja ta muutub emotsionaalseks, kui mõni loom ära saata tuleb. Ja ta saab suurepäraselt hakkama vaatamata sõnnikuhaisule.

Samas ei ole elu Märjal täiesti muretu. Näiteks pole kõik vana lauda asukad suutnud uue robotlaudaga hästi kohaneda. Samuti tuleb maadelda traumade, sigimatuse ja ainevahetushaigustega, mille tagajärjel loomad pärast poegimist mõnikord lamama jäävad. Häid asju on aga ka –  poegimisvahemik on Märja lehmadel 14,8 kuud ja tänu kunstlikule seemendusele on suudetud ligi kolmandik loomi igal aastal välja vahetada. Seejuures on need tulemused saavutatud tavalise spermaga, tunneb ta uhkust. Suguselekteeritud spermat selle kõrge hinna tõttu Märjal eriti ei kasutata. Erandiks on punased lehmad, kuna mõni aeg tagasi võideti punase vissi võistlusel reservvissi tiitel ja auhinnaks liigagi suur selekteeritud sperma varu.

Eerika Farm on täis erilisi lahendusi

DeLaval on Märja katsefarmi jaoks kokku pannud täislahenduse erinevatest toodetest. Seal on esindatud nii DeLavali 1x8 paralleellüpsiplats kui vabalüpsisüsteem VMS, koostöös Biokontrolliga loodud künadesüsteem, õõtsuv sügamishari SCB, jõusöödasööturid, vasikajootur, söödamikser, söödavagunid ja jahuti. Koostöös DeLavaliga on  paigaldatud ka asemekatted ja söödapunkrid. Uue lauda kasutuselevõtu järel paranesidki Aasmäe sõnul enim loomade söötmine ja heaolu.

Üks peamisi põhjusi, miks Eerika Farm otsustas DeLavali oma partneriks valida, on asjaolu, et DeLaval pakkus söötmissüsteemi osas katsete läbiviimiseks vajalikku kompleksset lahendust, mida teised ei suutnud, ütleb Aasmäe. Nende ainulaadne söötmissüsteem laseb individuaalselt jälgida ja reguleerida lehmade söömust. Kahjuks aga tekitab antud lahendus ka agressiivset konkurentsi parima ratsiooniga künadele. Kavalamad loomad suudavadki teiste toidu kätte saada. Enamiku kasutatavast söödast ostab Eerika Farm sisse, sest neil ei ole kuigi palju maad, millel ise rohusööta või teravilja kasvatada. Samal põhjusel ei saa nad ka loomi karjatada, kuigi väga tahaksid seda teha.

Puudujääke aitab korvata aga lisaks ülikooli toetusele ja erilisele söötmissüsteemile ka Eestis ainus omataoline katusega sõnnikuhoidla, mida normid veel ei nõuagi. Märja katsefarmis mõeldakse aga pigem võimalusele sellest kunagi biogaasi katsejaam teha.

Aasmäe peab oluliseks kvaliteeti

Märjal tähtsustatakse väga kvaliteeti. Aasmäe ütlebki: „Rõhku peaks panema rohkem piima kvaliteedile kui kogusele.“ Näiteks haiged lehmad võetakse kohe lüpsilt ära, kuni kõik on kindlalt korras. Ta usub, et Eestis toodetaksegi üldiselt kvaliteetset piima ja kõige aluseks ongi looma heaolu.

Ühe Eesti piimanduse põhiprobleemina näeb Eerika Farmi juht, et väiksed farmid ei ole Eestis kasumlikud ilma kõrvaltegevuseta – nii nemadki. Samas usub ta, et kvaliteedi suudavad tagada soovi korral nii suured kui väiksed tegijad.

Märjal tutvustatakse piimatootmist nii kolleegidele kui tarbijatele

Üheks oma eesmärgiks on Märja farm võtnud põllumajanduse ja piimatootmise tavaelanikule lähemale toomise. Neil endil käib lisaks tudengitele ja teadlastele külas kolleege tervest maailmast, aga ka lasteaiarühmi. Aasmäe usub, et ka teised tootjad võiksid rohkem rõhku panna oma ala tutvustamisele. Siis kaoks tema meelest ehk ära arvamus, et laut on must ja räpane koht, kus töötavad pooletoobised. „Tänapäeva loomakasvatus on peen teadus!“ kinnitab ta. „Tuleks anda kõigile võimalus näha oma silmaga, kuidas robot lüpsab, söödavagunid sõidavad ja vasikad joovad ise lutist,“ arvab Aasmäe, kes paistab olevat oma ala suur fänn. „Usutavasti tekiks nii parem arusaam, kust toit tuleb, et ei kallaks sõbrale koolisööklas piima krae vahele,“ võtab ta teema kokku.

Põhilised andmed:

Eerika Farmis pakutakse kõigile võimalust näha, kust toit tuleb

Märja, Tartumaa, Estonia

KARJA SUURUS:

125

KARJA TÜÜP:

Lehmad

LÜPSISÜSTEEM:

Automatiseeritud lüpsmine, Paralleellüpsiplats

At DeLaval we use cookies to make your website experience better. You can change your web browser settings if you do not allow cookies or do not want cookies to be saved. Read more about how DeLaval handles cookies. I have read and accepted the information on how DeLaval handles cookies.