Männiku Piim – liuväljast Eesti tipppiimafarmiks

Männiku Piim on Tartumaal asuv 650 loomaga farm, kus on ette näidata ka suurepärased tulemused teraviljakasvatuses. Eriliseks teeb Männiku Farmi veel see, et tegemist on DeLavali esimese robotlaudaga Eestis. Käisime neil külas septembri alguses päeval, mil oldi hoos silotegemisega.

Männiku Piim – nagu paljud teisedki – sündis põllumajandusreformi tagajärjel, kui Kuuste sovhoos jagati võrdselt juppideks ja muuhulgas tekkis ka kolm piimafarmi. Alustuseks anti neist igaühele 147 Eesti punast tõugu lehma, kaheksa traktorit ja tükk maad harimiseks. OÜ Männiku Piima sünnipäevaks on 1. veebruar 1993, farm kuulub kümnele endisele ja praegusele töötajale, kes sovhoosi lagunemise järel otsustasid ise piimatootmisega tegelema hakata. Ettevõtte juhiks sai sovhoosis töötanud ja mehhaniseerimist õppinud Avo Samarüütel.

Jaanuaris 1993 ehk veidi enne ettevõtte ametlikku sündi koliti loomadega Männiku farmi juba mitu kuud tühjalt seisnud hoonesse. Vana haige kari oli hävitatud ja detsembrikuus võis seal Samarüütli sõnul veel liugu lasta. Alustati sisuliselt nulli lähedalt. Samarüütel ütleb, et tagasi mõeldes ta ei tea, kas tahaks tehtud tööd uuesti ette võtta. Männiku farmi rajamise kasuks aitasid otsustada pigem sümpaatsed kolleegid kui kirg piimanduse vastu. Nüüdseks ollakse aga üks väheseid selle piirkonna edukaid loomakasvatajaid ning ka Eesti mõistes üks parimatest.

Männiku piimatoodang annab silmad ette pea kõigile teistele

Ennast hästi tundev Männiku lehmMänniku viis VMS-robotit lüpsavad umbes 300 lehma keskmiselt 2,5 korda päevas. Samarüütel peab seda majanduslikult kõike ökonoomsemaks variandiks. Kuid robotid tulid sinna alles aastal 2007. DeLavali lüpsitehnikat hakati kasutama juba palju varem. 1995. a hangiti endale DeLavali piimajahuti ja hiljem ka 2x7 kalasabalüpsiplats. Tänaseks on lüpsirobotid end ära tõestanud. „Enam seda mõtet ei tule pähe, et peaks tagasi [endiste vahendite juurde] minema,“ ütleb Männiku juht. Ei soovi nad ka eriti suuremaks kasvada. Pigem tahavad nad Samarüütli sõnul teha oma tööd hästi, korralikult ja tulemuslikult. Ja seda nad ka teevad! Piimatoodang lehma kohta on 10 000 kg aastas – lüpsirobotite kasutuselevõtu järel on see suurenenud mitme tonni võrra –Eestis pole just palju farme, mis võiksid samaväärsete numbritega uhkustada.

Uhkustamiseks oleks põhjust veelgi – Männikul on korralik loomade juurdekasv, mis lubab neil ka mullikaid müüa,  isegi kaugele välismaale.  Somaatiliste rakkude taseme poolest toodetakse Männiku farmis eliitsordi piima ja seda ilma, et  karjast vaid parimaid isendeid välja valitaks. Üritatakse olla stabiilselt kõrgetasemelised.  Ka bakterite arv jääb 10 000–20 000 vahele ehk on viis korda väiksem eliitsordi puhul nõutavast.

Investeeritud on nii loomade kui tehnika väljavahetamisse

Praeguste tulemuste saavutamiseks on aga tehtud muudki peale tehnika uuendamise. Kunagine punane kari on peaaegu täielikult holsteinide vastu välja vahetatud. Palju aastaid püsis farmis veendumus, et nende pakutavate tingimuste juures ei tule mustakirjude loomade kasvatamisest midagi välja. Aga mööda maailma ringi reisides ja kaugeid kolleege külastades hakati mõistma, et kui mujal suudetakse holsteine samades tingimustes pidada, siis saavad ka nemad hakkama. Sajandivahetuse paiku alustatigi karja väljavahetamisega. Nüüd tõdevad Männiku juhid, et holsteinid on neile parimad.

Vasikad söövad Männikul maitsvat müslitLoomade heaolu on üks peamisi põhjusi, miks Männiku Piimas ümberehitusi on tehtud. Neil on olemas sügamisharjad, mis töötavad 24 tundi. Noorloomadele on väike jalutuskoppel ning söögiks müsli. Ja muidugi otsustavad vabapidamisel lehmad ise, millal lüpsirobotit külastavad. Samarüütli sõnul oskab loom hinnata investeeringuid tema heaolusse ja see tuleb toodanguga tagasi. „Mida paremad tingimused me neile loome, seda paremad tulemused saavutame. See on päris kindel,“ ütleb Samarüütel.  „Loom on rahulik, lõbus ja puhas ning naudib vabadust.“

Üleminekut robotitele majandi juht enam hästi ei mäletagi. Ta ütleb, et seda sai õhinaga planeeritud ja tehtud ning loodetud tulemused ka saavutati. Viimastel aastatel kasutusele võetud lahenduste kohta ütleb Samarüütel, et ta ei teeks suurt midagi teisiti. 

Väikse meeskonnaga tehakse ära suur töö

Ka personaliga võidakse Männiku Piimas rahul olla. Tänasel päeval töötab seal kokku 15 inimest. Napilt pooled neist on seotud farmiga – lisaks loomade pidamisele haritakse ka suurt maa-ala. Majandi juhi sõnul seina pealt juhendeid ei loeta, kuid ajapikku ja läbi suunamise on välja kujunenud professionaalne meeskond. „Lehmade väljalangevus on oluliselt suurem inimeste väljalangevusest,“ viskab Samarüütel veel nalja.

Männikul kasutatakse sõnnikubasseiniEnamus söötasid toodetakse Männikul ise ja ka sõnnik võetakse oma põldudel kasutusse. Neil on olemas sügavkobestaja, mis laseb läga keskkonnasõbralikult otse mulda panna. Tänu targale masinale on põllud ka praktiliselt haisuvabad.

Samarüütel usub, et Eestis on sõnnikunõuded veidi ülepaisutatud. Eestis on 100 000 lehma ja need nii hajutatud, et haisutamist eriti polegi. Isegi kõrgelt arenenud riikides on sõnnikumajandus vähem reguleeritud kui siin, toob ta näiteks Hollandi.

Kari kasvab mühinal

Männiku farmis on 344 lüpsilehma ja 300 noorlooma. Karja taastootmiseks kasutatakse täielikult kunstseemendust ja suguselekteeritud spermat. See on end Samarüütli arvates ära tasunud ja üheks põhjuseks, miks karja on suudetud nii palju kasvatada – viimase nelja aastaga lausa kaks korda. Nüüd töötab farm täiel võimsusel.

Mullikate seemendusindeks on Männiku Farmis 1,2, mida Samarüütel peab väga heaks tulemuseks. Lehmadel on see number 1,5–1,6. Esimene poegimine toimub keskmiselt 25-kuuselt, mida nad peavad ka optimaalseks. Varem ei pruugi Samarüütli sõnul loomadelt nii häid tulemusi saada. Poegimisvahemik on Männikul 396 päeva, mille hulka jääb kaks kuud kinnisperioodi. Selle nimel on Samarüütli väitel palju vaeva nähtud ja nende eesmärk viia see näitaja alla neljasaja päevani on täidetud. Ka laktatsioonide arvu osas on märgata tõusvat trendi, kuid tänu suurele juurdekasvule on saadud palju prakeerida ja on raske öelda midagi tänase noore karja potentsiaalse eluea kohta. 

Praegu on põhikarja väljavahetamise suhe 30%. Prakeerimise peapõhjusteks on madal toodang ja ahtrus. Osaliselt ka mastiit. Muid probleeme on selles farmis vähem. Nt jalgu hooldatakse Männikul järjepidevalt ja see väga prakeerimist ei põhjusta. Samas, nad ei taha ühe eesmärgi saavutamise nimel ohverdada teisi ja seega ei üritatagi ideaalnäitajaid saavutada.

DeLaval ei jäta hätta

Enamiku Männiku farmiseadmetest on tootnud ja paigaldanud DeLaval. Männiku farmis on DeLavali lüpsirobotid, vasikasöötur, skreeper, jahuti, koostöös Mafaga püstitatud söödatornid, korstnad, ventilatsioonikardinad jne. DeLavali püstitatud söödatornLisaks tipptasemel tehnoloogiale on Männikul panustatud ka tarkvarasse. Seal kasutatakse erinevaid farmi tööd lihtsustavaid arvutiprogramme, nt lüpsiroboteid juhtivat DeLavali karjahaldusüsteemi ALPRO ja ka kohaliku eksperdi, Olav Kärdi loodud söödaprogrammi. „Need on aga siiski abimehed ega tee ise tööd,“ ütleb Samarüütel viidates oma tublile farmijuhile Helin Õkvale, kes on liitunud meie seltskonnaga.

Samarüütli ja tema farmijuhi jaoks on DeLavali kasuks otsustamisel olnud mõjuvamateks teguriteks firma maine, turuosa ja teenindus. „Ei ole hätta jäetud. Väga operatiivsed. Teenindamisekiirus on väga hea,“ ütlevad nii Õkva kui Samarüütel DeLavali esindajate kohta. See ei tähenda, et arenguruumi ei ole. Kuna DeLavali töömeestel on alati käed tööd täis, siis ehk võiks neid veelgi rohkem olla, et ükski kliendi probleem kahe silma vahele ei jääks ja ka ennetavaks tegevuseks rohkem aega leiaks.

Samarüütel soovib stabiilset piima väärtustamist

Tulevikult ootavad Männiku Piima juhid rohkem stabiilsust. Piimatootmine on aastaid andnud 50% ettevõtte käibest. Tänu toodangu suurenemisele moodustas see eelmisel aastal lausa 2/3 käibest, aga nüüd toob ka teravili rohkem sisse. Männikul usutakse, et hea aeg, mil nii teravilja kui piima eest makstakse rahuldavat hinda, kestab veel vähemalt selle aasta lõpuni. Samarüütel räägib, et ei mõista, miks mineraalvesi, mis vaid maast välja puuritakse, on poes kallim kui piim. Tema meelest võiks rohkem väärtustada toitu tootvat maainimest, keda ei sega haisud ega muu selle raske töö juures.

NB! Avo Samarüütel valiti 25. oktoobril Eesti aasta põllumeheks 2011 ja veidi varem ka aasta parimaks piimakarjakasvatajaks.

Loe veel Männiku Piima kohta siit:

Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab parimaid  - Eesti Päevaleht, 23.2.2011
Männiku Piim paistab oma suurepäraste tulemustega silma
Männiku Piima juht Avo Samarüütel valiti aasta põllumeheks 2011

Põhilised andmed:

Männiku Piim – liuväljast Eesti tipppiimafarmiks

Tartumaa, Estonia

KARJA SUURUS:

644

KARJA TÜÜP:

Lehmad

LÜPSISÜSTEEM:

Automatiseeritud lüpsmine

PIIRKOND:

Haaslava vald

At DeLaval we use cookies to make your website experience better. You can change your web browser settings if you do not allow cookies or do not want cookies to be saved. Read more about how DeLaval handles cookies. I have read and accepted the information on how DeLaval handles cookies.