Metstaguse Agro – farm, mis käib ajaga kaasas

Metstagusel on tänasel päeval 480 lüpsilehma ja umbes neljasajapealine noorkari. Seal tehakse äri ka teravilja ja rapsiga. Lisaks rohttaimedele kasvatakse nisu, otra, rapsi, herneid jm, millest ligi pool läheb müügiks. Samas ostetakse veerandi jagu loomasööta enda kasvatatule lisaks. Kunagi peeti Metstagusel ka sigu, kuid nüüd on sellest loobutud. Kogu töö tehakse ära 30 inimesega.

Aastal 1993. sai ühest kolhoosi Õiguse Võit osast Metstaguse Agro OÜ ning Teet Kallakmaast majandi juht ja üks selle 120 omanikust. Kallakmaa sattus Metstagusele aga juba palju varem. Ta läks agronoomiat õppima ja tuli seejärel kolhoosi tööle. Põllumajandusreformi ajaks oli Kallakmaast saanud Metstaguse osakonna juhataja ja sealt oli tema meelest loogiliseks jätkuks iseseisvunud Eestis ettevõtet juhtima asuda.

Tõhusad lahendused ja toimiv meeskond on viinud äri õitsemiseni

Kaheksateistkümne aastaga on ettevõte üsna õnnetust seisust üles ehitatud ja ka parasjagu ümberkorraldusi tehtud.  Kui alguses oli kaks eraldi lauta ning noorloomade laudad mööda territooriumi laiali, siis umbes 2000. aastal jõuti järeldusele, et on vaja siiski luua ühtne kompleks. Ühe vana lauda külge ehitati 2005. aastal uus laut, kus on ainult lüpsvad lehmad. Nemad on ka ainsatena aastaringselt laudas.

Iga paari nädala tagant vaadatakse üle karjamaal olevad noorloomad ja kinnislehmad ning tuuakse sealt ära poegima hakkavad loomad. Samas saadetakse kinni jäänud loomad  koos teistega välja.

Lehmade tiinestamiseks kasutatakse Metstagusel paralleelselt pulli ja kunstseemendust. Pullide põhitööks on üles leida seemendusealiseks saanud mullikad ja probleemsed lehmad, kelle puhul kunstseemendamine pole aidanud. „Neile tehakse vigade parandust,“ ütleb Teet Kallakmaa. Pulli karja toomise ning seemendaja välja vahetamise tulemus on, et kahe aastaga on lisandunud sada lehma, võib Kallakmaa uhkusega öelda.

Siiski tuleb vahepeal lehmi välja vahetada ka neil. Nt eelmisel aastal prakeeriti 78 lehma põhiliselt sigimis-, udara- ja ainevahetusprobleemide tõttu. Traumasid on vähem. „Selle vastu ei saa. Vabapidamislaudas ikka juhtub. Mõni loll juhus. Kuskil vahel kinni ja lootusetu [seis]. Või lihtsalt teadmata põhjusel üks kord kukkunud,“ ütleb Kallakmaa. Juurde tuli loomi aga kaks korda rohkem.

DeLaval kui kindel partner

Lüpsmiseks kasutatakse Metstagusel DeLavali kiirväljumisega 2x10 kalasaba-lüpsiplatsi, mis oli Eestis üks esimesi ja pälvis omal ajal palju tähelepanu.

Platsil lüpstud piim, mida on keskmiselt 8700kg lehma kohta, läheb ligi sajaprotsendiliselt müüki. Seda on ka kordades rohkem kui ettevõtte algusaegadel vanade seadmetega.

Praagi välistamiseks lüpstakse nt haigeid lehmi täiesti eraldi. Harilikult on kannulüpsil 4–5 lehma. „Meil on siin üks miljonär, aga eks nendega tuleb siis tegeleda,“ toob Kallakmaa kõrge SCC-ga lehma näiteks. Keskmiselt on aga somaatiliste rakkude arv nende karjas ~300 000.

Neil on ka DeLavali piimajahuti, kuid seoses toodangu tõusuga otsitakse nüüd juba suuremat. Enamjaolt on kõik lüpsmisega kaasnev pärit DeLavalilt, räägib Kallakmaa.

Metstagusel on kasutatud  üsna palju ameerika stiilis lahendusi – kardinad, asemed, laudakonstruktsioonid jne.  Loomade tegemistest annavad ülevaate arvukad kaamerad, mille pilt farmijuhi tuppa jookseb.

DeLavaliga ollakse koostööd teinud juba kümmekond aastat. „Mina ei tahtnud hakata midagi katsetama. Mingi firma pakub odavamalt ja ütleb, see on hea ja odav. Aga kui on esimene Eestis ja võib-olla jääb ka viimaseks mõni plats, siis ei taha ju proovida. Teadsin, et DeLaval on kõige suurema haardega. [On olemas] knowhow (teadmised) ja ALPRO programm on eesti keeles. Kui asjalikult tegeletakse, platse ja lahendusi on palju ning hooldusbrigaadid on olemas. Sai mindud kindla peale,“ ütleb Kallakmaa. „Kõik toimib!“

Piim ei kao kuhugi

Kallakmaa sõnul ei ole tal erilist ambitsiooni karja tuhandepealiseks kasvatada. Pigem arvab ta, et peaks töö intensiivsust tõstma – nt platsi võimalusi rohkem ära kasutama ja töötajate efektiivsust tõstma. Loomade arv võiks tema meelest 500ni kasvada. „Katsume ikka tuleviku peale mõelda ja kogu aeg oleme investeerinud tehnikasse.“ Arendatakse kitsaskohti, räägib ta.

„Ma väga ei pabista [tuleviku pärast], sest me toodame seda kõige olulisemat inimesele,“ ütleb Kallakmaa. Tema meelest võiks ka toetused olemata olla ja oleks õiglasem, kui põllumajandus vabaturule läheks. „Et inimene saaks kõhu täis süüa. See oli, on ja jääb. Vajadus meie järgi ei saa kunagi ära kaduda!“

Põhilised andmed:

Metstaguse Agro – farm, mis käib ajaga kaasas

Järva-Jaani, Järvamaa, Estonia

KARJA SUURUS:

~880

KARJA TÜÜP:

Lehmad

LÜPSISÜSTEEM:

Paralleellüpsiplats

At DeLaval we use cookies to make your website experience better. You can change your web browser settings if you do not allow cookies or do not want cookies to be saved. Read more about how DeLaval handles cookies. I have read and accepted the information on how DeLaval handles cookies.