Muugas Muuga moodi

Kolmesaja seitsmekümne lüpsilehmaga Muuga PM Osaühing on kolhoosiajastu juurtega 1993. aastal asutatud ettevõte. Seda 26 osanikule kuuluvat majandit juhib Rein Pärs, kes on ka ise samast kandist pärit ja kelle südametunnistus käskis põllumajandusreformi järel kodukandi piimatootmise oma parimate teadmiste järgi taas üles ehitada.

Ka teised kiitsid takka, et kui ta kohe midagi ette ei võta, siis see rong läheb ära, kiire reageerimise korral aga võib ta seda hoopiski juhtida. Nii saigi Pärsist Muuga PM OÜ juht olenemata sellest, et ta varem piimatootmisega kokku puutunud ei olnud.

„Olen õppinud loomakasvatust nullist peale. Vanasti olin varustaja-mehhaanik ning teadsin vaid, et lehmast tuleb piim. Nüüd suudan kaasa rääkida söödatootmise ja aretuse teemadel. Ma saan täna aru, mida me teeme,“ ütleb Pärs. Ja tõesti – nüüd on neil nii mõndagi ette näidata.

Muuga PM OÜ lüpsifarm on ehitatud 1976. aastal. Rekonstrueerimismõtteid mõlgutati juba 2000. aastal, kui tundus, et võitlus ettevõtte ellujäämise eest on läbi saanud. Siis hangiti ka uudsed lüpsi-, pesu- ja külmutusseadmed, kuid rahapuudusel lükkus üldremont tulevikku. Alles 2010 alustati tõelisi rekonstrueerimistöid. Tänaseks on need lõppenud ja võidakse uhkustada eraldi vasikalauda ning kaasaegse lüpsilehmade laudaga.

Nüüd elab vaid kuus kuud tagasi käivitatud Muuga farmis umbes 780 veist, kellest suurem osa on mustakirjut Holsteini ning väiksem osa Eesti punast tõugu. Nad toodavad kahekordse lüpsiga keskmiselt 8700 kg piima aastas, kuid eesmärgiks on varsti jõuda 10 000 kiloni lehma kohta. Lisaks veistele peetakse Muugas ka sigu, kasvatatakse ise teravilja ja rohusööta ning müüakse omatoodangut ka teistele. „Muugas Muuga moodi,“ nagu Rein Pärs korduvalt ütleb.

Muugas panustatakse kõvasti loomade heaolusse

Loomade heaolu on ka põhjuseks, miks üldse farmi rekonstrueerima hakati. „Ehitasime neile pansionaadi ju,“ ütleb Pärs. Noorloomad ja kinnisloomad on suvi läbi karjamaal ning lüpsilehmad vabapidamisel. Tema sõnul saavad nad ööpäev läbi süüa, neil on kummimadratsid, sügamisharjad, õhku ja vett.

„Oleme mõelnud nii nende kui töötajate peale. Meie alustasime õigest otsast – tegime kõigepealt vasikalauda ja siis tulime teise osaga järele. Varem tehti vastupidi. Sünnitavatele loomadele on jäetud põhuallapanu – loom võtab sobiva positsiooni ja keegi ei sekku. Natuke on seda ehk keerulisem koristada, aga tundub, et loomade peale mõeldes tegime õige otsuse.“

Muugas paistab ka tulevik helge

Möödunud suvel tuli neile lausa kaks praktikanti, kes tahtsid näha põllumajanduse köögipoolt. Juba arutletakse võimaluse üle noored tulevikus päriselt enda juurde meelitada. Aasta alguses tuli ka üks noormees end ise lüpsjaks pakkuma ja nüüd, pool aastat hiljemgi tegutseb rõõmsalt sama koha peal. Ka noor keevitaja on leitud ja välja koolitatud. Pärsi sõnul tuleb vaid otsida inimesi.

Lisaks uute inimeste värbamisele on plaanis ka sigalat edasi arendada ja kindlasti on üht-teist nokitsemist ka veiste vallas. Lehmade taastootmise osas on tehtud pingutusi, et tulemusi parandada. Kaks aastat oli karjas ka pull, kuid nüüd on jäädud ainult kunstseemendamise juurde. Lisatasude abil on püütud inimesi motiveerida  paremaid tulemusi saavutama. Karja väljavahetamise protsent ongi paranenud, kuigi Pärs unistab veel ilusamatest numbritest. Igatahes, aasta lõpuks plaanitakse 395-kohaline laut ääreni loomi täis saada.  Ka laktatsioonide arvu tahetakse tõsta neljani ja Pärs peab seda ka täiesti reaalseks.

DeLaval on alati olemas

DeLavaliga on Muugas koostööd tehtud juba 2000. aastast. Neil on olemas täispakett DeLavali toodetest, kus on nii lüpsiplats, ajamisvärav, sõnnikusüsteemid, matid jne.

Uus laut on tulnud kasuks – pehmed kummimatid hoiavad sõrad tervena ja aitavad libisemist vältida, tänu vabapidamisele on loomadel vähem stressi ja vähem õnnetusi, mis lehmade prakeerimisega lõpeksid. Peamisteks prakeerimispõhjusteks on nüüd vaid sigimis- ja liigeste probleemid. Loomad on kiiresti ära õppinud, kuidas uues laudas liikuda ning lüpsile minna.

Tänu skreeperitele, mis läga kokku pühivad ja pumbale, mis selle laguuni hoiule toimetab, on sõnnikukäitlus väga lihtsaks muutunud. Põhku hoiustatakse aga kaetud patareides, kuni kannatab kõik selle taas põldudele viia.

Pärsi meelest on üks DeLavali suuremaid tugevusi ettevõtte suurus – et Eestit mööda liikudes on DeLaval ainus oma ala esindaja, kelle inimesi ja busse mitmel pool näha saab. See aga tekitab turvalisusetunde ja teadmise, et DeLaval on kliendi jaoks alati olemas ja lähedal. „DeLaval, mina julgen soovitada,“ ütleb Rein Pärs. „Ma võtan asjad ühest firmast, kuna ma usaldan neid. Täpselt sama on hooldepoole ja tagavaraosadega ja koostöö sujub täpselt.“

Edasi viib pühendumine

„Jätkusuutlikkuse nimel oleme töötanud ja elanud,“ ütleb Pärs kirglikult. „See on ju selline protsess, et ei saa ju peatada. Peab investeerima, et olla jätkusuutlik. Seda näitab ära iga töö, mida me teeme. Eks me oleme õppinud tegema. Inimesed saavad aru tööajast. Põllumajandus on natukese teistsugune. Kui on vaja laupäeval tööd teha, tuleb teha. Kui pühapäeval, tuleb teha. Kui vaja õhtul kella üheksani teha, siis tuleb teha. Sest ega nad tööd minule ei tee. Nad teevad endale ka.“

Muuga meeste armastust piimatootmise vastu illustreerib hästi ka järgnev Pärsi ülestunnistus: „Ma käin ukse vahelt piilumas. Jah, mulle meeldib vaadata, et see asi toimiks. Ma väga vahele ei tahaks sekkuda. Ja ma ei sekku vahele, kui ei ole vaja. Ma sekkun, kui on vaja. Vahel kurjema häälega ka. Pärast tuleb rääkida jälle ilusti ja ongi korras.“

Lisaks asjadel silma peal hoidmisele püüab Muuga juht ka riske hajutada: „Hoiame õunu kahes korvis või kolmes. Kord üks, kord teine aitab. Tootmine ei ole meil miinuses olnud.“  Tulevikuks aga on võetud eesmärgiks lehma karjas püsimist säilitada ja loomade produktiivsust natuke tõsta. „Sealt tagant tuleb ju tootjale raha,“ selgitab Rein Pärs.

Põhilised andmed:

Muugas Muuga moodi

Muuga, Lääne-Virumaa, Estonia

KARJA SUURUS:

780

KARJA TÜÜP:

Lehmad

LÜPSISÜSTEEM:

Paralleellüpsiplats

PIIRKOND:

Muuga

At DeLaval we use cookies to make your website experience better. You can change your web browser settings if you do not allow cookies or do not want cookies to be saved. Read more about how DeLaval handles cookies. I have read and accepted the information on how DeLaval handles cookies.