Pajumäe talu – oma kätega algusest lõpuni

Pajumäe talus Viljandimaal asub DeLavali ainuke tandemlüpsiplats Eestis. Iga päev käivad sealt läbi umbes 80 lehma ning värskest piimast valmib kohapeal imemaitsev mahetoodang.

Talu omanik Arvo Veidenberg rääkis, et esialgu kuulus talu tema isale, kuid okupatsiooni ajal aeti nende pere sealt ära ning oma koju saadi tagasi alles 1960. aastal, kui alles ei olnud enam ühtegi tootmishoonet. Esialgu tuli nende perel elada kunagise kodu koridoris, sest maja,enda olid juba hõivanud kaks teist pere. Aastal 1989 alustasid Veidenbergid seal roosikasvatusega ning oma tarbeks peeti ka ühte lehma, kuid nähes, et valitud on õige keeruline ala pere ülal pidamiseks, vahetati suunda. Viimased 22 aastat on Pajumäe tegutsenud piimafarmina.

Päris alguses oli Pajumäel ainult piimaruum ja kogu toodang viidi ära kombinaati. Siis aga hakati ehitama ja valmis Eesti esimene külmlaut koos 2x4 tandemlüpsiplatsiga. Aastal 1998 pälvis farm uhke tiitli: kõige kõrgem piimaand lehma kohta. Alates 2001. aastast on Pajumäel mahetootmise tunnistus ning neile kuulub ka esimese Eesti maheda piimatööstuse tiitel. Pajumäe talus on lisaks lehmadele ka mõned hobused - nüüd küll ainult ilu pärast. “Nad on täitsa lahti, aga ei ole ära läinud,” räägib DeLavalile Pajumäe tehnoloog Sirje Luik.  Oma maal kasvab neil ka teravilju, rüpsi, rohtu ja metsa.

Pajumäe talu on perefirma, kus kogu töö teeb täna ära üheksa inimest, kellele lisandub hooajati veel abikäsi. Lüpsja Elli Merdikes jälgib kogu loomade poolt laudas. Sirje tegeleb tööstuse ja turustamisega. Arvole jääb kõik muu..“Tööpäev kestab kuni 20 tundi. Tellimusi võetakse õhtul kümneni ja hommikul tuleb tööle sõita kell pool neli,” räägib Sirje, kes on lubanud DeLavali esindajad oma ruumidesse, kuhu tavaliselt kedagi võõrast ei lasta. Vahel on abiks ja annab talle vabu päevi perepoeg Viljar, kes tegeleb ka perefirma finantsasjadega, aga kuna viimane on nüüd Tallinnasse tööle asunud, on hakatud välja õpetama uut asendajat.

Loomad kui pereliikmed

“Kõik hakkab pihta  lüpsjast. Kui ikka head piima ei ole, siis head toodangut ei saa,” on Sirje Luik veendunud. Pikaajaline talu lüpsja Elli vastutab selle eest, et ligi 80 lehma kaks korda päevas lüpstud saaksid ning kannab hoolt ka haigete ning noorloomade eest. Kokku on neil ligi 200 pead, kellest 90% on holsteini tõugu. Alustati tööd aga kõigest kümne isendiga.

Tänasel päeval kasutatakse Pajumäel loomade taastootmiseks kunstlikku seemendust ja edukama aretamise nimel on hakatud kasutama suguselekteeritud spermat. Prakeeritakse aga loomi peamiselt udarate pärast, räägib Elli. Tema sõnul võideldakse tugevasti somaatiliste rakkudega ja väga problemaatilised loomad lähevad karjast välja. Samas on neil Elli teada ka kümneaastaseid lehmi ja ta usub, et loomade keskmine vanus jääb 5-6 aasta kanti.

Loomade heaolu on selles mahefarmis väga oluline ning tundub, et keegi ei käi tööl vaid raha pärast. Elli tunneb loomad ära udarate järgi ja vasikad joovad nende farmis oma elu esimesed kuus kuud tänapäevaste alternatiivide asemel puhast piima. Suvisel ajal naudivad kõik Pajumäe lehmad karjamaade hüvesid ja Sirje arvab, et neil on rõõmsad loomad. Tema sõnul on viimased inimestega harjunud ning tunnevad omad kaugelt ära.

Sirje räägib heldimusega, kuidas ta kunagi läbi karjamaa seenele läks ja ühest söövast lehmast möödudes talle “tere” ütles. Lehm oli vastuseks “muu” öelnud ja siis edasi söönud. 

Piima kvaliteedis järeleandmisi ei tehta

Sirje Luik räägib, et piimatoodang on Pajumäel pärast mahedaks hakkamist langenud ning tänasel päeval umbes 7000 kg looma kohta aastas. Samas aga on Tartu Ülikooli teadlased nende piima aasta aega uurinud ja jõudnud järeldusele, et seal on omega rasvhapped hästi heas vahekorras, räägib Sirje oma loomade toodangu tugevusest. Pimetestil sai nende piim mõni aeg tagasi Eestis lausa esikoha.

“Oleme oma piima peale uhked tänu Ellile!” ütleb Sirje enesekindlalt. Ellil on tema sõnul hea ülevaade kõigest, kuna ta ise lüpsab ja ka ravib loomi. Haiged loomad on aga pikalt lüpsilt ära. Sirje selgitab, et kui piimas on pidurdusaineid, siis näiteks jogurtit teha ei saa, sest bakter ei ela sellise piima sees ja välja tuleb lurr.

“Kuigi ma olen Elli peale kindel, siis peame ikkagi [piima] testima,” ütleb Sirje, ja räägib, et neil on olnud üks juhus, kui lüpsja haige olemise ajal lasi asendaja kogemata pesuvee piima sisse ning siis läks kõik kanalisatsiooni. Pärast seda uuendati tehnikat DeLavali anduri võrra, mis ei laseks õnnetustel enam juhtuda.

Kuigi suurem osa piimast töödeldakse Pajumäel kohapeal ära, läheb osa sellest ka Põltsamaale E-Piima kombinaati. Seda eelkõige selleks, et proovid tehtud saaksid, seletab Sirje. Kui aga pole järjepidevalt proove tehtud, siis ei saa tellimustest üle jäänud piima sinna saata. Toorpiima müügiloa nimel tehakse Sirje sõnul samuti proove iga kahe kuu järel.

Maheda tootmisega välditakse helendamist

Alguses oli paar aastat üleminekuaega enne, kui põllud said mahedaks ja Pajumäe tunnustati mahetootjaks, räägib Sirje. Tänasel päeval on kogu Pajumäelt tulev algmaterjal mahe ja täiesti puhas, kuid lõpptoodang sõltub lisanditest, millega võib kaasa tulla nt säilitusaineid. Mahedana läheb talust Sirje sõnul välja siiski üle 70% toodangust.

Kokku on Pajumäe sortimendis 60 toodet, millest mahedaid on 24 ja millele lisandub kohe või. Hetkel on esindatud erinevad kastmed, toorpiim, aga ka nt vanilje-, astelpaju- ja mustika kohupiimakreem. “Igale maitsele midagi,” võtab ta teema kokku. Ka DeLavali esindajad said erinevaid keelt alla viivaid tooteid maitsta.

Pajumäe eelis suurte tööstuste ees on Sirje arvates käsitsi tegemine, mis laseb valmistada ka väga väikeseid partiisid. Valmistatakse täpselt seda, mida parasjagu tellitud on. Lattu ei toodeta Sirje sõnul midagi, sest mahekaup rikneb kiiresti. Vahel jääb mõni karp talu peremehele. Suuremate tellimuste täitmiseks piiravad nad aga oma turumüüki.

Mahe- ja tavatoodete maitseerinevus on Sirje Luige väitel täiesti tunda. Turgu mahedale toodangule tema arvates jätkub. “Näen ära enda lapselaste pealt, et ikka vaadatakse, mida nad söövad. See on tähtis!” ütleb ta veendunult. Praegu veel valmistatakse Pajumäel tellijatele vastu tulles ka mittemahedaid tooteid. Kuid kui 90% ehk piimaosa on täitsa mahe, aga sellele lisatakse 10% keemilist siirupit – mis siis mahedast järgi jääb? arutleb Sirje. Neil on plaan minna täielikult üle mahetootmisele. “Et võiks julgelt süüa, ei lähe kärna ja öösel helendama,” ütleb Sirje kirglikult. Ta räägib, et seda nad taotlevadki, et meie inimesed oleksid tervemad.

Hommikuti tehakse Pajumäel asju soojast piimast. Seetõttu algavadki päevad nii vara. Vaid õhtune piim jahutatakse ja pakitakse varavalgel toorpiimaks. Nüüd saavad nad uue separaatori abil teha ka võid, lahjat kohupiima, hapu- ja rõõska koort, räägib Sirje rõõmsal häälel. Neil on mõttes hakata kunagi ka juustu valmistama, räägivad Pajumäe esindajad oma tulevikuplaanidest.

Eesti kohupiim on maailmas üsna unikaalne, nendib Sirje ja räägib, et mõned nende paljudest väliskülalistest on seda neelanud nagu tigu. Teised jälle ei suuda karpi käest ära panna ning tunnistavad, et ei ole eales nii head asja saanudki.

Hiljuti hangitud kleepsumasin laseb Pajumäe talus ka ise tootesilte trükkida. See muudab neid veelgi paindlikumaks. Isikliku kleepsumasina omamise teiseks plussiks on võimalus  seostada iga konkreetne toode ka selle tegijaga.

Mahe tuli Pajumäele olude sunnil. Ühel hetkel ei jõutud enam väetiseid osta, sest piima eest maksti nii vähe, aga sõnnik oli ju olemas, jutustab Sirje. Ta ütleb ka, et “oli ise ammu enne mahe”, kui sellist sõna kuuliski. Sirje tunnistab, et on ise ääretult allergiline, mistõttu on ka püüdnud looduslikumalt “läbi ajada”.

Fännibaas kasvab jõudsalt

Terve interjuu ajal tuleb pidevalt telefonikõnesid – päringuid ja tellimusi. Pajumäe tooteid ostavad sisse kõik suuremad ketid-kauplused ning ka ökopoed. Nende pidevalt kasvav partnerite arv küündib hetkel 160ni. Naabrid ja samas kandis suvitajad käivad samuti vahel neilt piimatooteid ostmas ning Pajumäe kaup on väljas ka turul. 

Toorpiim on üks suur müügiartikkel, mida tahetakse rohkemgi, kui nad suudavad toota, räägib Sirje. Seda ostab sisse näiteks Selveri kett ning Solarise Toidupood ja see pakitakse vahetult enne kaubaauto väljasõitu. Ta seletab, et inimesed joovad seda niisama kuid ka keedetuna, teevad kakaod, suppi, putru, kontoris kohvi. See on võitnud ka mitmete lasteasutuste ja vanadekodude poolehoiu. Sirje Luik kinnitab, et piim peab olema kvaliteetne, sest ostjat petad ühe korra.

Tihti tellib keegi tükk aega Pajumäe kaupa, aga siis sattudes sinna kanti küsivad luba külla tulla, jutustab Sirje. Ka Selveri ülemused käisid nii Pajumäel ettevõttega tutvumas ja tooteid degusteerimas, mille järel lisandus poodide sortimenti viimastele hirmsasti meeldima hakanud kohvikreem. Lisaks juhuslikele läbiastujatele käis neil eelmisel aastal külas üle 200 ekskursioonigrupi.

Alguses oli Sirje Luige sõnul oma kaupa turustada üsna raske ja tuli teha kõvasti reklaami. Nüüd on nad aga sunnitud tihtilugu klientidele ära ütlema, kuna ei jätku nii palju toormaterjali või kaubaautos ruumi. Tulevikus plaanitakse Sirje sõnul oma tegevust ka Riiga laiendada, kuna nõudlus nende toodete järgi on seal juba olemas, aga hetkel seisab idee teostus veel logistika taga.

Oh, tuleks noor ja tugev mees…

Sirje Luik läks Pajumäele tehnoloogiks tööle aastal 2000. Enda sõnul plaanis ta sinna minna vaid korraks, kuid jäi. Sirje tunneb, et piimatööstus on justkui tema laps. Nad on koos üles kasvanud. Ta peab end ala fanatiks, kuid kinnitab, et tööstus peab töötama olenemata sellest, kas ta on haige, surnud või maha maetud.

Sirje tõsineb hetkeks ja räägib, et oli aeg, mil oli väga raske leida töölisi. Pajumäel eeldatakse ka karjakutelt tegutsemisel mõistust, sest töötatakse ju elusolenditega, selgitab ta. Inimesed jooksid parematele pakkumistele tormi. Tänasel päeval aga ootab viis-kuus inimest järjekorras.

Nad on ise ka näinud vaeva selle nimel, et talus oleks hea töötada. Sirje toob kõik soovijad hommikul ise tööle ja viib õhtul koju, Arvo lubab lisaks palgale võtta talust oma pere tarbeks kohupiima, jogurtit, piima jne. Nüüd on suurim probleem aga ettevõttele ülevõtja leidmine. “Oleks vaid, kes annaks töölistele tööd,” ohkab Sirje. Poegi on Pajumäe omanikul Arvol tegelikult lausa kuus, kuid ainult üks neist on õppinud põllumajandus-ärijuhtimist ning tema suhtes on ka ootused kõige kõrgemad. Viljar pidavatki valmistuma pereettevõtte eesotsa asumiseks.

Tehnikast enamgi meeldib DeLavali suhtumine

Pajumäe talus on DeLavali 2x4 tandemlüpsiplats ning CF150 tüüpi vasikasööturid. Kõik loomad saavad ühtemoodi isetehtud mahedat jõusööta, mis võiks tulla Arvo Veidenbergi sõnul automaadist. Nüüd tahaksid nad kõrge toodanguga grupile ka söödajagajat. Silotehnika on neil aga just välja vahetatud.

Pajumäe talu esindajad kiidavad DeLavali poisse hoolduse eest ja räägivad, et Viljandimaa hooldusmees Marek käib seal hea meelega. Neile meeldib enim see, et DeLavali esindaja saab igal ajal välja kutsuda ning nad on rahul kõigega peale hinna, mis võiks nende arvates veel soodsam olla.

Põhilised andmed:

Pajumäe talu – oma kätega algusest lõpuni

Abja vald, Viljandimaa, Estonia

KARJA SUURUS:

200

KARJA TÜÜP:

Lehmad

LÜPSISÜSTEEM:

Tandem

At DeLaval we use cookies to make your website experience better. You can change your web browser settings if you do not allow cookies or do not want cookies to be saved. Read more about how DeLaval handles cookies. I have read and accepted the information on how DeLaval handles cookies.