Tartu Agro – mitmekülgne eesti tootja

AS Tartu Agro ei ole mitte ainult suur piimatootja, vaid ka lihaveiste, sigade ja teravilja kasvataja. Olles ajalooliselt olnud nii Tartu näidissovhoos, katsesovhoos kui ka riigimajand, sai sellest lõpuks 2001. aastal erastamise käigus aktsiaselts. Pool ettevõttest on jagunenud praeguse juhi Aavo Mölderi ning teiste endiste ja praeguste seal tegutsevatele spetsialistide vahel ning ülejäänud pool kuulub investoritele.

Aavo Mölder hakkas loomapidamisega kokku puutuma juba lapsena. Tema akadeemikust isa lõi Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimuse Instituudi. Mölder ise elas praeguse Tartu Agro lähedal ja saadeti 1962. aastal Väimela tehnikumis õppimise ajal sinna aastasele praktikale. Tema edasine elu keerles EPA, Laeva Katsesovhoosi, Tartu Agro ja poliitika vahel. Tunnustatud põllumajanduseksperdina on ta kuulunud nii riigikogusse kui enne seda ülemnõukogusse ja 1992. aastal oli ta ka Eesti põllumajandusminister. Aastal 1993 tuli Mölder taas nüüdsesse Tartu Agrosse – direktoriks – ning kuulub selle töö kõrvalt praegugi mitmesugustesse komisjonidesse ja nõukogudesse.

Suurtootja seisab nii oma töötajate kui tootjate huvide eest

Tänasel päeval on Tartu Agros 1200 lüpsilehma ja veiseid kokku ligi 2900 – punaseid ja mustakirjusid pooleks. Töö käib kahes eraldi kompleksis Vorbusel ja Rahingel, millele lisandub veel Ilmatsalu seafarm. Loomade eest kannavad hoolt 44 töötajat. Ka Aavo Mölderi abikaasa Maie on ettevõttes tegev. Tema hoolitseb Vorbuse lauda veiste eest ning teeb seda ihu ja hingega. See paistab välja ka Tartu Agro lüpsilehmade saavutatud rohketest auhindadest.

Keskmine piimatoodang lehma kohta jääb Tartu Agros 10 500 ja 11 000 kg vahele. Loomi lüpstakse kolm korda päevas, piima müüakse tulundusühistu Laeva Piim kaudu. Umbes pool piimast müüakse aga hoopis Leetu, kuna mõni aeg tagasi toodeti Eestis piimatööstuste hinnangul rohkem piima, kui tarvis ja ülejäägi eest ei tahetud eriti maksta. Tartu Agro otsustas tootjaid kitsikusse panevale hinnapoliitikale vastu seista ja hakkas osa oma toodangust kahjumiga kohalikule tööstusele müümise asemel Eestist välja viima. Praegusel hetkel pakutakse Eestis Leedu ettevõtetega samaväärset hinda, aga piima pole siiski koju tagasi toodud. Mölder leiab, et turumajanduse korral tulebki ise pidevalt hinnakujundusprotsessis osaleda – kasvõi läbi ekspordi, kui kodumaal piima hinna osas kokkuleppele ei jõuta.

Loomade heaolusse panustamine on toonud kaasa rekordlehma

Mitmest kompleksist koosnevas uudses suurfarmis on Mölderi meelest loomadel hea olla ja selle näitab ka toodang ära. Tema arvates on vabapidamine ja liikumine ventileeritud õhus neile vägagi kasulikud. „Oleme püüdnud neid ka mõistlikult sööta,“ ütleb ta ja lisab, et „süüa saavad nad ka nii palju, kui tahavad“. Vasikatele on lutid söömaõppimise hõlbustamiseks jne. Ka seakasvatuses on kõvasti uuendusi tehtud ja mõlemad lehmalaudakompleksid on alla kümne aasta vanad. „Kogu veisekari on sellisel pidamisel, mis võimaldab tal liikuda ja iseendaga tegeleda.“

Karja suurendamiseks ei ole Tartu Agro kümne aasta jooksul ühtegi mullikat ostnud ja alles viimasel ajal on nad neid natuke müünud. Mölder tahaks, et nende lehmad oleksid karjas neli laktatsiooni. „Ega sa loodusest ikka jagu ei saa,“ ütleb ta. Lisaks sööda kasvatamisele rasketes tingimustes ilmastiku kiuste, tuleb võidelda sigimis- ja jalgade probleemidega. Ka mastiit ja muud haigused võtavad oma osa, räägib ta. Seega tuleb ka Tartu Agros vahel loomi prakeerida, kuid vaatamata probleemidele, on nad karja mitmesaja lehma võrra kasvatanud ja eks loomade väljavahetuselgi ole oma plussid – see aitab Möldri sõnul hoida karja noore ja ilusana.

Tartu Agro karjas on ka vabariigi rekordlehm Jaqueline. Ta on seal juba kuuendat laktatsiooni ja tootis oma hiilgeaasta laktatsiooniperioodil ligi 19 000 kg piima. Nüüd on ta taas poegimisosakonnas ja on jälle oodata kogutoodangu tõusu.

DeLaval on oma hinda väärt partner

DeLavaliga on Tartu Agro ettevõtte algusaegadest peale koostööd teinud. Tartu Agros on kasutusel DeLavali müüdud lüpsiplatsid, sõnnikutehnoloogia, söödamikserid ja palju muudki. Üheskoos DeLavaliga on ehitatud mõlemad farmid ning DeLavali tooteid võib märgata kõikjal.

„Kõik, mis ma olen tahtnud, kõik nad on teinud,“ ütleb Mölder DeLavali inimeste kohta. Ta on igati rahul, et on valinud partneriks DeLavali ja leiab, et DeLavali tooted ja teenused oma hinda väärt.

Tulevikuplaanid ja probleemid

Tartu Agros on tegeletud mitme erineva alaga. See on tulnud kasuks siis, kui ühel äril läheb kehvemini – siis tuleb appi mõni teine, mil on hetkel paremad ajad. Piimatootmine toetab seakasvatust, sead teravilja tootmist jne – kõik nad aitavad üksteist kitsikuses. Samas mõeldakse Tartu Agros Aavo Möldri sõnul ka võimalusele tulevikus kitsamalt spetsialiseeruda ühele alale ja uuritakse väljavaateid uutes valdkondades kaasa rääkimiseks.

Ohtudest tuntakse aga, et noori inimesi põllumajandusvaldkonnas eriti peale ei tule. Need, kes on, on Mölderi meelest tublid; aga suurem osa töötajatest on olnud Tartu Agroga seotud juba üle 30 aasta ja mingil hetkel lähevad nemad ju pensionile. Eks elu näitab, mis tulevik toob – kas koondatakse jõud ühele alale või antakse hoopis võimalus kellelegi teisele ettevõtte edaspidist saatust suunata.

Põhilised andmed:

Tartu Agro – mitmekülgne eesti tootja

Tartumaa, Tartumaa, Estonia

KARJA SUURUS:

2900

KARJA TÜÜP:

Lehmad

LÜPSISÜSTEEM:

Paralleellüpsiplats

At DeLaval we use cookies to make your website experience better. You can change your web browser settings if you do not allow cookies or do not want cookies to be saved. Read more about how DeLaval handles cookies. I have read and accepted the information on how DeLaval handles cookies.