Veskimäe AS – koht, kus loomadel pole mitte ainult numbrid, vaid ka nimed ja hüüdnimed

DeLaval käis sügise hakul külas Rita Sardisel, aktsiaselts Veskimäe juhatajal, kes rääkis meile oma ettevõtte loo ning viis meid karjamaale ka loomi ennast kaema. Veskimäe AS asub Kesk-Eestis Päinurme küla ääres. Sardise sõnul üsna kehvas olukorras Kiire kolhoosist välja kasvanud ettevõttes on kokku ca 460 looma, neist 163 lüpsilehmad, kellest “tegijamaid” tunneb ta ka nimepidi. Üks talitajatest rääkis DeLavalile aga, et paljudel loomadel on ka hüüdnimed.

2011. aasta lõpus avati Veskimäel renoveeritud lüpsiloomade osa, kus traditsiooniliste variantide asemel lüpsab lehmi kolm DeLavali VMS-lüpsirobotit. Lauda vanas osas elavad edasi poegima hakkavad loomad, “pullikesed”, vasikad ja mastiidihaiged, räägib Sardis. Suve veedavad noorloomad aga koplites värske õhu käes.

Lastega kodus olnud emast suurfarmi tippjuhiks

Talitaja, kel on loomadele hüüdnimedki välja mõeldud

Kiire kolhoos lagunes 1991. aastal viieks eraldi ettevõtteks, millest üks ongi looma- ja

 taimekasvatusega tegelev Veskimäe AS. Lõuna-Eestist pärit Rita Sardis oli töötanud samas kolhoosis kartulikasvatuse agronoomina, kuid kõige suuremate reformide aja veetis ta hoopis lastega kodus. Siis aga hakati agronoomihariduse ja töökogemusega naise vastu huvi tundma endise kolhoosi sigalas. Rita ei jõudnud seal kuigi kaua olla, sest varsti pärast tööle asumist pakuti talle juba hoopis Veskimäe juhi kohta. Nimelt tahtis eelmine direktor 1995. aastal Veskimäelt ära minna ja sellest ajast alates ongi tragi naine ettevõtet juhtinud.


Veskimäe ASil on 30 omanikku – üks neist Rita Sardis ise. Töötajaid, kelle ülesanded varieeruvad vastavalt vajadusele, on ettevõttes 15 ja suveperioodil veel mõned lisaks. Silo ja sõnnikulaotusega püüavad nad oma jõududega hakkama saada, kuid ostavad sisse jõusööda, rapsikoogi ja mineraalid; samuti raamatupidamise ja veterinaari teenused. Mis puutub arvuti taga loomadega töötamist, siis selle osaga tegeleb Rita ise. Ettevõtte juht räägib veel, et kaadrit küll vähendati seoses robotite kasutuselevõtuga, kuid igapäevatööd on siiski rohkem kui ta ootas ja keegi peab ikka laudas kohal olema. Samas arvab ta, et ongi hea, et keegi loomadel silma peal hoiab.

Loomad kohanevad uuendustega paremini kui inimesed

Rita räägib, et ettevõtte algusaegadel oli töö hoopis teistsugune. 1996. aastal vahetasid nad vana Impulsa torustiku välja DeLavali torusselüpsisüsteemi vastu. See on siiani töös farmi vanas osas, kuid nüüd juba paar aastat on neil kasutusel ka vabalüpsisüsteem VMS.

Rita Sardis pihib, et “robotivärk” tundub nüüd palju parem kui alguses. “Loomale selgeks teha, kuhu ta minema peab, polnud üldse raske,” ütleb ta, kuid inimestel võttis asjade selgeks õppimine kauem aega.  “Siiski on asjad üsna ilusti paika loksunud.” Rita leiab, et neil on hästi rahulik laut ning räägib, et on sama ka teistelt piimatootjatelt kuulnud. Kõige rahulikum pidi olema öösel, sest ka loom tahtvat magada. Kõige kiirem aga olevat hommikune söötmisjärgne aeg. 

Päris kõik ei läinud robotitele üleminekul sujuvalt, möönab Sardis. Rita räägib, et alguses oli raske see, et kõik oli uus. Nad ei teadnud, kuidas haigeid loomi tuvastada ega mida loomadega tegema peab. „Programm ja kõik oli võõras,“ ütleb ta.

Rita pakub välja, et juba enne loomade robotisse laskmist võiks farmi töötajatele selgeks teha, kuidas robotile udara leidmist õpetada. Ta jutustab: „Alguses oli ikka natuke paanika, kui Marko (DeLavali VMS-tehnik) ütles, et homme ma enam ei tule. Et mis siis saab. Aga midagi ei saanud. Lõpuks mõtleb ikka ise endale kõige parema lahenduse välja. Teine võimalus on minna kuhugi teise lauda käivitamist vaatama. Mõne päevaga saab aru, mis töötab ja mis mitte.“ Osade jaoks on kindlasti arvutipool ka raske, ütleb ta. Looma andmete sisestamine võiks Rita meelest samuti juba enne roboti töösse minekut selge olla.

Keevitaja nimega pull Willy

Ka loomade taastootmisega tekkis robotite kasutuselevõtu järel  veidi probleeme. Rita räägib: „Robotieufoorias unustasime, et loomi on seemendada ka vaja. Jäi omapead loksuma see töö.“ Ta ise naerab, et on arusaadav, et robotlaudas võis ununeda tiinusekontroll, kuid mullikalaudas oleks võinud märgata.

Veskimäe lehmad karjasJärelkasvu probleemi lahendamiseks otsustati hankida pull. Rita räägib, et kohtus ühel koolitusel naisega, kellel oli müüa pull nimega Willy. Ta ostis looma teda enne nägemata ära, sest Veskimäel oli töötanud pikki aastaid sümpaatne Willy-nimeline keevitaja, kes hiljuti vähki suri. Nüüd ongi neil esmakordselt pull, kuid too pidi nii arg olema, et pugevat koplis lehmikute seljataha. „Eks pärast paistab, kas (Willy) teeb oma tööd või ei tee.“ Seemendamisega tegeleb Veskimäel lisaks Willyle ka öövalves olija.

Robotid olid selgelt õige otsus

Veskimäe lehmad käivad keskmiselt 2,6 korda päevas robotist läbi. Neil on kasutusel automaatseadistus, mille järgi saab loom tsükli alguses kuni neli korda ja pärast vähem lüpsil käia. Mõni loom ei taha nii palju, seletab Rita. „Eks ta ise teab.“

Rita Sardise meelest on loomad robotiga rahul ja lüpsavad ka päris kiiresti. Ta ütleb, et neil suurt toodangulangust ei olnud ja nüüd on nad pidevalt kerges plussis. Rita loodab, et saab sel aastal 8000kg piima lehma kohta täis. Nad alustasid maisi kasvatamisega ning loodavad, et see aitab toodangu tõusule kaasa.

Robotitele üleminekul on olnud veel mitmeid plusse, leiab Sardis ning toob näiteks, et praakpiima osakaal on nüüd 4-5% varasema 10-12% asemel ja see number käib kogu farmi kohta. Robotitest ei prakeeri nad praktiliselt mitte midagi – ehk 175 liitrit kuus. Somaatiliste rakkude arv piimas on ka kõvasti paranenud robotitele üle minekuga. Praegu on nende tase veidi üle 200 000. Bakterid pole Veskimäel aga kunagi probleemiks olnud. Rita Sardis ütleb, et tunneb, et lüpsirobotite kasutuselevõtmine oli selgelt õige otsus.

Vanus ei ole haigus

Päris puutumata ei ole ka see farm haigustest. Veskimäe peamised prakeerimispõhjused on mastiit, sigimis- ja jäsemeprobleemid ning madal toodang. Näiteks mastiiti esineb Veskimäel ikka, kuid Sardise sõnul mitte rohkem kui üks-kaks juhtu nädalas. Kui kohe jaole saadakse, saavad loomad ikka terveks, ütleb ta. Sõrgadega samuti tema meelest eriti probleeme ei ole. Vahel suudavad loomad aga jalgu kuhugi vahele jätta ja iseendale haiget teha. Siis saadetakse nad eraldusalale kosuma. Vahel poputatakse Veskimäe eraldusalal ehk „sviidis“, nagu nemad seda kutsuvad, ka nõrgemaid loomi. Rita räägib, et kui esialgu ei näinud nad suurel eraldusalal mõtet, siis nüüd on nad sellega väga rahul, sest loomadel on seal parasjagu ruumi.

Rita ütleb veendunult, et vanus ei ole haigus ning selle pärast ei peaks kedagi prakeerima. Nende loomade keskmine vanus on 4 aastat ja 9 kuud.

Veskimäe esinaine räägib, et nende loomade vahel väga kõva konkurentsi ei ole. Kui aga üks sarviline esmakordselt lauta sisenes, siis andis kogu kari aupaklikult teed. „Lihtsalt igaks juhuks mindi eest ära,“ seletab ta. Samas ei ole nad näinud, et loomad oleksid kakelnud, pigem on ka sarvilised tegelased sõbralikud. Loomad „karglevat“ ikka. Aga Rita sõnul „kõik on ikka oma jala peal läinud teise lauta (ravile), kui vaja.“ Ta lausub rõõmsal toonil, et praegu pole kellelgi tervisega midagi hullu lahti.

Tuleb suuta loomade eest mõelda

Veskimäe lehmadRita Sardis ütleb, et peab suutma loomade eest mõelda, mis neile hea on, sest loomad ei suuda ju iseenda eest otsuseid teha. Tema arvab, et magamisasemed oleksid võinud uues farmis veidi pikemad olla. Nimelt mõned loomad ei taha magamisasemetele minna ja teavad väga hästi, kuhu nurka hoiduda, et neid maast üles ei aetaks.

Ka söödalava oleks võinud natuke pikem olla, ütleb Rita. Söötmise peale pidavat loomad tormi jooksma, kuid nüüd on neil olemas ka väike traktor, mis segab „ninaesise“ ära ning lükkab sööda taas lehmadele lähemale.

Lähiajal on Veskimäe esindajatel plaanis vahetada välja pool vana laudapoole katust ning teha sinna vabapidamisaiad ja uue söödalava. Sardis räägib, et on palju mõelnud ka kinnisloomadele, kuid ei suuda veel välja mõelda, kuidas neil kõige parem olla oleks. 

DeLavali valimisel sai määravaks 24/7 kättesaadav abi

Rita Sardis seletab, et DeLavali lüpsirobotite valikul sai otsustavaks pikaajaline koostöö. Neil on peaaegu kõik seadmed DeLavali päritolu. „Väga positiivne on see, et saab (nisakanne) käsitsi alla panna,“ ütleb ta DeLaval VMSi kohta. Sardis räägib veel, et mõned häired on olnud, kuid mitte sellist asja, et robotid ei töötaks. Alguses oli tema sõnul muidugi rohkem probleeme, kuid täna on ta robotite tööga rahul. Rita sõnul ei ole tal vaja kuhugi kihutada ning olemas on ka inimesed, kes vajadusel reageerivad kohe. Ta ütleb, et kui on häda olnud, on nad ruttu abi saanud ja et 24 tunni abi peab ikka olema. Ka DeLavali tehnikud on neile vastu tulnud ning teevad Veskimäel regulaarhooldust öösiti, et see loomi vähem häiriks. Enamasti piisab juba telefoni teel saadud nõuannetest, et ise hakkama saada, räägib Rita. 

Erinevad tuluallikad aitavad soovide nimekirja ellu viia

Rita ütleb, et nende häda ja mure on see, et piimahind langeb ja söödahind tõuseb. Täna müüvad nad Valiole piima, sest ta arvab, et nii teenib ehk mõned sendid rohkem kui seda Eestist välja viies. Nad on mõelnud ka lihaveiste pidamisele, kuid Sardis ütleb, et need on ikka metslased. Ka pullidega tehakse Veskimäel veidi äri. Siiski räägib Rita, et türklastega koostöö tegemine ei ole just lihtne, sest alati ei õnnestu loomi kõige magusamal ajal ära müüa ning teinekord küsitakse loomi just siis, kui midagi anda ei ole. Samas nimekiri, mida kõike oleks vaja osta, ootab. Ükskord tahaksid nad ka haljastuseni jõuda ja õue korda teha.

Lehmade kõhugaasid on rohkem filosoofide teema

Rita Sardis ütleb, et kui kliima muutub, siis ta muutub. Tema ei usu, et oleks soojemaks ega külmemaks läinud ja need arutelud jätavad ta suhteliselt ükskõikseks. Rita arvab, et lehmade kõhugaasid on ka rohkem filosoofide teema. Sardise meelest mõjutab meist igaüks veidi kliimat, kuid ta ei usu, et lehmad nüüd nii palju teistest hullemad oleksid.

Põhilised andmed:

Veskimäe AS – koht, kus loomadel pole mitte ainult numbrid, vaid ka nimed ja hüüdnimed

Päinurme, Järvamaa, Estonia

KARJA SUURUS:

460

KARJA TÜÜP:

Lehmad

LÜPSISÜSTEEM:

Automatiseeritud lüpsmine

At DeLaval we use cookies to make your website experience better. You can change your web browser settings if you do not allow cookies or do not want cookies to be saved. Read more about how DeLaval handles cookies. I have read and accepted the information on how DeLaval handles cookies.